Hard Tuesday survival

Kõik, mis siia või kuskile mujale ripakile jäetakse, korjan ma üles ja müün maha. EI HUVITA, et tegemist on su vana-vana-vanaema vana kellaga. EI HUVITA, et tegu on su esimeste hambaklambritega. JA EI HUVITA, et see on su sünnist-saati-kogutud-taara. Kõik viin ära, kõik müün maha! Pandimajas Kiirelt Rikkaks ja Emexis on hoiatussildid :"Mitte teenindada" ning minu pilt selle kõrval.
These're hard times, you know.

Spring is nature's way of saying "let's party!"

Kui inimesed mulle helistavad, siis nad arvavad, et tegemist on valeühendusega, sest minu asemel vastab keegi hr.Mees. Don't let it fool you, sest see võluv mees olengi mina. My voice ran away, dammmn, that spring weather!

Look, I'm a pop star... I'm very busy.

21.09.2008 oli laupäev, aga see ei olnud mitte just-another-saturday. Sel õhtul läksin ma Eppu (blond; lühemat kasvu; ei tee vahet paremal ja vasakul) juurde, Britt (keskmist kasvu; armastab pikke jalutuskäike kesklinnast Õismäele) ja Kätlin (blond; keskmisest eestlasest lärmakam; sel hetkel äsja palka saanud) ka. Väike kuum tee, väike hea nali, väike süütu klatš - no the usual. Aga tõesti väike, sest hr.Kell Kümme hakkas koju jõudma, ja nii me jalad viisid meid Rimmi, ikka sinna kesklinna omasse.
No money, no fun, seda esimest meil väga polnud, ainult Kätlini taskupõhjas - küpsisepuru, kasutatud talongide ja ämblikuvõrkude vahel - oli tema äsja äsja teenitud palk, mis karjus "SPEND MEEE, SPEND MEEE" ja Kätlin kulutas, ei, ei, pigem ikka investeeris.
Jõudsime jälle Eppu juurde, seekord jõudsid Ott, Virgo, Kaur (reageerib ka nimele Ants) ja Harri ka. Total classreunion!
Õhtu edenes, meel edenes, protestivaim tõusis, telefonid läksid levist välja ja järsku sai raha otsa. No money, no fun, like you already know. Nii läkski mu kaksikõde Larissa eriti äksi täis ning lubas teha ükskõik mida, kui talle pileteid ostetakse ning keelt veel pehmemaks muudetakse. Lubas isegi minna KAS VÕI Hõbehäälele (lauluvõistlus; Laulukaruselli warm-up).
Neile mõte meeldis. Mina ei tea, mis mulle sel hetkel meeldis või mis ma arvasin või üldse kus ma olin, aga järgmisel hommikul oli mu käes leping:
"Mina Kristel lähen õppeaastal2008/2009 Hõbehäälele enda valitud lauluga".
That's how it all started.

Nüüd on asi nii, et see siin on minu kõige pikem postitus. Ning asi on nii, et saatuslik registreerimismeil on saadetud.

Võit on peaaegu taskus, only I might need one strong drink before.

Humpty Dumpty had a great wall and he had a great fall,
Humpty Dumpty had no cell phone to make a 112 call.

yes, yes life's a biaaatch

#error#

Täna oli kooliteatrite festivali Tallinna eelvoor. Aplausi pole vaja, sest võit koju ei tulnud ja võit EI olegi alati oluline. AGA kui kuulutatakse välja võitja ning kõik sellepeale naeravad ja küsivad "Ei, aga päriselt, kes võitis?". Ja kui tuleb välja, et üks väga väga kahtlane moodustis, mida kutsutakse teatriks ja, mida mina suudaks ainult pärast kohutavaid koguseid uimasteid ja alkoholi teha, võidab, siis nooooo mida v****. Ei, tegelikult on ju ometigi tore, et noored millegagi tegelevad ja ei pane nurga taga tabletti, jei.

total error.

The homecoming queen

Nana's tea party was fun, aga mina olen nüüd kodus. Vanaema Q10 kreem proovitud. Vanaemaga võrratud seebikad vaadatud. Kõik on väga viis ning täna kahe kuu pärast saab seaduspäraselt mu iga täis. Aga kae, kae ikka olen ma paras könn, sest ükskõik kui vanaks ma saan, siis minu vanaema eani (88!!!) on veel long way to go. SO BRING IT ON, cos the older you get, the better you get.






(unless you're a banana)

To the countryside, to the countryside

There's no party, like nana's tea party.

bye bye, I'm off to Granny's.